Turul

Mulle on turud alati meeldinud, selle lõhn, värvid, hääled tekitavad tunde, et oled sattunud teise maailma. Ramallah turg, mis on kodust 5 minuti kaugusel on mu uus lemmik. Käisime seal ostlemas korterikaaslase Philliga, filmisin ka veidi :

Eriti head on praegu mandariinid ja hurmaad, mis on palju tugevama maitsega kui Eestis.

Üleeile proovisin kohalikku alkoholi nimega arak. Lõhnas nagu LAGRITS! Võiks arvata, et minusugusele suurele lagritsa fännile meeldib ka selle lõhnaline jook aga.... see oli üsna mõruda-kibeda-hapuka-lämmatava maitsega. Igasugused keelatud naudingud nagu alkohol ja suitsud on siin kallid.
Popis baaris:




Täna on mul siin kuues päev ja selle aja jooksul olen näinud ainult ÜHTE inimest palvetamas. Seegi oli väga suvalises kohas- otse prügikasti kõrval. Kutse palvetama ei ole ka nii vali kui oli Indoneesias. Naised kannavad hidšaabe(rätt mis varjab juukseid, kuid nägu on näha), nägu on neil aga üldjuhul üsna tugevalt meigitud- jällegi erinevus Indoneesiast. Täis burkades(nii et silmadegi ees on võre) olen kohanud ainult paari. 

Paratamatult võrdlen kõike Indoneesiaga, siit saad lugeda Indoneesia Karolini blogi.
Viimase lohutava võrdlusena, eriti enda vanaemale ja teistele ülemuretsejatele, võin öelda, et kui Indoneesias elatud sain siis siin palju läänelikumas riigis ei ole mingit probleemi.

Olgugi, et palvetajaid ei ole kohanud, olen näinud see-eest pea iga päev demostratsioone/meeleavaldusi. Peamiselt on need ühe palestiina poisi toetuseks kes umbes 78 päeva on Iisraelis vangis olles näljastreikinud. Siinsest poliitilisest olukorrast on võimatu mööda vaadata ja eeldada, et see sind ei mõjuta.

Kõige naljakam sõna araabia keeles on minu jaoks: `jumping`, mis tähendab `võib-olla`