Getting emotional

Mulle tohutult meeldivad palestiinalsed, nad on nii ilusad inimesed. Neil on sügavad pruunid silmad ja tugevad/tihedad juuksed ning nad on vaprad, sõbralikud ja viisakad. Mulle meeldivad ka iisraelased- nad on ka nii ilusad inimesed nii väljast kui seest.

Eriti on mu korterikaaslane ilus inimene. Ilusatel inimestel ja siinkohal ma ei räägi välimisest ilust peaksid tegema ilusaid asju ja nendega peaks juhtuma ainult hea. Kuid minu ääretult ilus korterikaaslane on ühe aasta enda elust vangis istunud ja ta on ainult 25! Ainult aasta minust vanem! Kui mina oleksin vangis istunud siis millise aasta oleksin ära andnud. Selle kui ma ülikooli lõpetasin, selle kui ma Indoneesias käisin või selle kui ülikooli sisseastusin, selle kuidas mu õelaps aastaseks kasvas või praeguse aasta?

ÜKS AASTA, selle eest, et ta ülikoolis nõudis võrdseid õigusi iga raskusega rahakotiga perekondadele. Selle eest, et ta proovis midagigi muuta. Mis on elu kui sul puuduvad võimalused seda ise paremaks muuta? Miks peaks üldse elama kui midagi sinust ei olene? Siis vist jääb järgi ainult lootus ning usk jumalasse. Nagu mu korterikaaslane pärast minu pärimist esimese asjana ütles- sa ei saa sellest aru. Ma tõesti ei saa sellest aru, kuidas saab üks ilus inimene kannatada ja seda ei tee keegi kurjusest pakatab idioot vaid kannatama paneb teine samasugune ilus inimene. Miks? Milleks?

Aga minul on võimalus asju muuta. Mul on vabadus olemas. Ainult. Ma ei tea kus otsast alustada. Kas aidata süürias sõjapõgenikke, kas võidelda siinse okupatsioon vastu (ikka armastusega, mitte relvadega), puhastada ookeani plastmassist ja naftast? Miks on nii mugav inimestel Eestis öelda "Neegri koht on aafrikas" ja muid rassistlikke kommentaare ja mitte aidata? Miks inimesed ei kasuta võimalust elu paremaks muuta?! Mina ei ole ka pattudest puhas aga vähemasti ma ei taha inimesi tagasi saata kohta kus võib 50 % tõenäolisusega astuda miini otsa. Meil Eestis on kõigil võimalus aidata, meid ei pane keegi vangi asjade paremaks tegemise eest kui selle käigus ei vigastata kedagi teist.

Üle neljakümne aasta on palestiinlased iisraelasi kividega visanud ja vastu saanud kuulirahe. Nõustun enda sõbraga, et probleemile peab teisiti lähenema, seda seina peab teisiti lõhkuma kui vägivallaga.

Vaata seda uudist: http://uudised.err.ee/v/valismaa/5afc24c1-fd90-4d28-a970-60863d0e48c7/iisraeli-julgeolekujoud-on-tapnud-tana-kolm-neid-runnanud-palestiina-teismelist-neljas-rundaja-sai-vigastada

17-20 aastased noored ründavad(?) politseid NOAGA! Ja parim, mida politsei suudab teha on nad MAHA LASTA ja tembeldada nad terroristideks !? Palun ärge olge nii pimedad. Palestiinlased on samavõrd terroristid kui eestlased 90ndatel Laulukaare alla kogunedes.

Neli Iisraeli sõjahelikopterit lendasid väga madalalt üle Ramallah. Hirmu tekitamine õnnestus. 

"Hirmu ja painete tagajärjel väheneb ühiskonna sidusus. Hättasattunud, väärikuse kaotanud või heitunud inimesi on lihtne allutada ja manipuleerida." (E.Kulbok-Lattik)

Võib-olla on see blogi postitus liialt emotsionaalne aga raske on neutraalseks jääda.