neljapäev, 3. märts 2016

Vaade


Autode magalat ümbritseva müüri ääres on alati müüjad, kes ostjaid hõikuvad. Meie verandalt avaneb neile ideaalne vaade:

Seal on mees, kes igal hommikul kollased üleskeeratavad pardid ritta seab. Kjutan ette, et ta elus on kõik olemas, sest his got his ducks in a row.

Ühel pool teda on raamtukaupmees, kelle raamatud võtavad viie meetri ulatuses päikest.

Temast edasi on aga kuni 6 poisikest, kellest vanemail on juba kerge habemetüügas. Need kamraadid müüvad erinevaid asju, vihma korral vihmavarje, koraani väljakirjutisi, mis pidavat õnnetustest eemale hoidma, käekotte ja palju muud. Praegu on nad kauplemas valgete väikeste raamatutega või kaustadega.

Vabal ajal istuvad nad meie trepikojas, kus nad söövad, pissivad, suitsetavad ja põletavad tikke. Minust palju humaansemad korterikaaslased ei ärritu kuse haisu peale vaid nendivad, et poistel on ju vaja kohta, kus pissil käia ning ei ole ühtegi mänguväljakut kuhu minna. Ja mina upun nende armsatesse pruunidesse silmadesse ja tahaks marakratte tantsima õpetada.

Edasi tuleb aga mänguasjade müüja, seal on nii barbie´sid, kui pehmeid karusi, trummeldavaid ahve, veepüsse ja palju muud värvilist. Just jäi ema enda väikse lapsega selle ees seisma ja nad ostsid....kaks roosas pakis olevat blondi nukku.

Teisel pool pardimüüjat on iga päev käruga maasika, kastani ja mingi rohelise asja müüja(silm ei seleta, mis see täpsemalt on). Preagu on muideks maasika ja apelsini/mandariini hooaeg.

Ja tema kõrval on magusate saiade müüja.

Pidevalt vahetatakse kaupa raha vasti ja vastupidi - kapitalism oma hiilguses.
Üldiselt ei ole veel "küsime välismaalaselt rohkem raha" suhtumist piisavalt häirivalt kohanud. Küll aga turul käies annavad kauplejad tasuta mõne mandariini või saiakese.

Pole ka kohanud ühtegi kodutut inimest- kõik hoolitsevad üksteise eest.

2 kommentaari:

  1. Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Inimese vabadus ja väärikus on iseenesest austusväärsed.
    Seega, humaansemad korterikaaslased jne.
    Kurgid sulle, raha mulle pole mingi kapitalism.No-nii käis see juba paar aastatuhandet tagasi.
    Ei pretendeeri tõe kuulutamisele, lihtsalt arvan nii...

    VastaKustuta
  2. Vana artikkel Jordaaniast, kuid oled sellele Petrale väga lähedal...

    Jordaania valitsus on Petrast teinud korraliku vabaõhumuuseumi ja turismimagneti. Sissepääs linna maksis 21 dinaari ehk 380 krooni. Lisapäevad on odavamad, mistõttu inimesed lähevad sinna mitmeks päevaks. Petrasse sisenemine on täiesti omamoodi kogemus. Ainus tee, mis sinna viib, on poolteist kuni viis meetrit lai ja 1206 meetrit pikk vana jõesäng, kõrval kuni 100 m kõrged kaljud. Sellepärast oli linna ka väga raske vallutada.

    Petra territooriumil võib viibida ainult päikesetõusust päikeseloojanguni, muuks ajaks tuleb sealt lahkuda. Inimesed elavadki kõrval asuvas Wadi Mussa linnas.

    Teeraja lõpus avaneb selline vaade, mida on raske kirjeldada. Kalju vahelt hakkab paistma roosakat värvi palee, mida nimetatakse varakambriks. Tegelikult pole seal varakambrit tõenäoliselt olnudki. Tegu on templiga, mis on kalju seest välja raiutud ja on sellisena püsinud üle 2000 aasta.

    Üks huvitavamaid marsruute ongi mäkketõus kaljudele ehitatud treppi mööda üles, kus asub peavärava templiga sarnane tempel.

    Ainus asi, mis Petras häiris, oli kohalike kaupmeeste pealetükkivus ja kohalike meeleheitlik soov sulle mäe otsa minekuks eeslit laenata. Tipus olles küll mõtlesin, et oma jalaga on ikka kindlam, sest kui eesel väärataks, oleks paarikümnemeetrine kukkumine võinud jumal teab millega lõppeda. Kõige ilusam oli ülevalt vaade ümberkaudsetele kaljudele.

    National Geographic on pannud Petra nende väheste paikade hulka, kus iga inimene oma elu jooksul peaks ära käima. Minul on seal nüüd käidud, soovitan ka kõigile teistele, koht on huvitav.

    VastaKustuta